Repúblika Demokrátika Timor-Leste
PCIC
Prevensaun Krime

Prevensaun Krime

PSIK fiar katak seguransa hahú molok krime ruma akontese. Prevensaun krime hanesan misaun sentrál ida hosi instituisaun, importante hanesan investigasaun, no ezije partisipasaun ativu hosi komunidade tomak. Sidadaun sira ne'ebé informadu, komunidade sira ne'ebé matan-moris, no instituisaun sira ne'ebé preparadu maka aliadu di'ak liu ba forsa polísia ruma.

PSIK fiar katak seguransa hahú molok krime ruma akontese. Prevensaun krime hanesan misaun sentrál ida hosi instituisaun, importante hanesan investigasaun, no ezije partisipasaun ativu hosi komunidade tomak. Sidadaun sira ne'ebé informadu, komunidade sira ne'ebé matan-moris, no instituisaun sira ne'ebé preparadu maka aliadu di'ak liu ba forsa polísia ruma.

Seksaun ida-ne'e halibur hamutuk matadalan prátika, kampaña sensibilizasaun no materiál apoiu nian ne'ebé diriji ba indivíduu, negósiu, instituisaun no eskola sira. Objetivu mak atu fahe koñesimentu ne'ebé permite sidadaun ida-idak atu rekoñese situasaun risku, adota hahalok preventivu, no hatene oinsá atu atua no ba sé maka atu fila bainhira buat ruma la'o laloos.

Prevensaun la'ós responsabilidade mesak hosi autoridade sira. Ida-ne'e hanesan responsabilidade ida ne'ebé fahe hosi sosiedade tomak.

Seguransa dijitál

Seguransa dijitál

Moris dijitál sai ona buat ne'ebé labele haketak hosi moris loroloron nian. Ami halo kompras, komunika, rai memória, no jere finansas online. Maibé mundu konveniénsia ida-ne'e mós lori risku loloos - no kriminozu sira adapta lalais ba teknolojia foun sira.

Fraude no phishing

Phishing maka forma ida ne'ebé komún liu hosi krime sibernétiku. Atakante finje hanesan entidade lejítima ida - banku, instituisaun governu, empreza telekomunikasaun - no tenta atu hetan ita-boot nia dadus pesoál, senha, ka informasaun bankária liuhosi email falsu, mensajen SMS, ka xamada sira.

Oinsá atu proteje ita-nia an

Kuidadu ho mensajen urjente sira ne'ebé husu informasaun pesoál ka bankáriu. Laiha banku ka instituisaun estadu nian ne'ebé husu senha sira liuhosi mensajen testu. Molok atu klik iha ligasaun ruma, verifika didi'ak enderesu fonte nian. Karik iha dúvida, kontaktu entidade diretamente liuhosi ninia kanál ofisiál sira.

Protesaun dadus pesoál

Ita nia dadus pesoál iha valór. Naran kompletu, númeru identifikasaun, data moris, enderesu, no detalle bankáriu sira hanesan informasaun sensivel ne'ebé bele fahe de'it bainhira nesesáriu tebes no ho entidade sira ne'ebé ita fiar. Iha mídia sosiál, tenke limita kuantidade informasaun pesoál ne'ebé fó sai ba públiku. Fotografia sira ne'ebé hatudu imi nia fatin baibain, oráriu, ka sasán sira bele hetan esplorasaun hosi kriminozu sira.

Oinsá atu proteje ita-nia an

Uza senha oioin ba servisu ida-idak no ativa autentikasaun etapa rua bainhira de'it disponivel. Labele fahe imi nia liafuan-xave ho ema ida, la'ós ba belun besik sira ka família. Atualiza imi nia dispozitivu no aplikasaun sira beibeik - atualizasaun sira hadi'a falla seguransa nian.

Kompras no tranzasaun sira online

Kompras online maka prátiku no konveniente, maibé presiza atensaun. Sempre verifika karik website ne'ebé imi sosa iha protokolu seguransa ne'ebé ativu (enderesu hahú ho "https" no hatudu xave ida). Kuidadu ho folin sira ne'ebé maka ki'ik liu valór merkadu nian - dala barak sira indika fraude. Hili métodu pagamentu sira ne'ebé oferese mekanizmu protesaun ba kompradór.

Oinsá atu proteje ita-nia an

Labele hala'o tranzasaun bankária iha rede Wi-Fi públiku. Verifika beibeik imi nia deklarasaun bankária no hato'o kedas atividade suspeitu ruma ba imi nia banku no PSIK.

Rede sosiál sira no seguransa pesoál

Espozisaun maka'as iha mídia sosiál bele kompromete imi nia seguransa fíziku. Halo publikasaun iha tempu reál katak imi iha férias, fahe foto husi imi nia uma, ka fó sai rutina loroloron nian fornese informasaun ne'ebé iha valór ba na'ok-teen potensiál sira.

Oinsá atu proteje ita-nia an

Konfigura ita-nia konfigurasaun privasidade konta nian atu nune'e ema ne'ebé ita fiar de'it maka bele haree ita-nia publikasaun sira. Hanoin dala rua molok fahe imi nia lokalizasaun iha tempu-reál.

Saida maka atu halo karik imi sai vítima ba krime sibernétiku ida

Prezerva evidénsia hotu-hotu - imajen, mensajen, email, rejistu xamada nian. Labele apaga buat ida. Relata ba PSIK uza informasaun kontaktu ne'ebé disponivel iha website ida-ne'e. Karik hetan asesu la autorizadu ba imi nia konta bankária sira, kontaktu kedas imi nia instituisaun finanseira hodi trava asesu.

Prátika di'ak

Prátika di'ak liu ba indivíduu, komersiante no instituisaun sira

Ba indivíduu sira

Seguransa iha uma hahú ho toman ki'ik sira ne'ebé halo diferensa boot. Asegura katak odamatan no janela sira iha xave ne'ebé loos no katak imi sempre uza sira, maski bainhira sai tempu badak. Labele husik sasán folin-boot sira ne'ebé bele haree liuhosi janela ka iha veíkulu sira ne'ebé para hela. Koñese imi nia viziñu sira - komunidade sira ne'ebé koñese malu no komunika malu naturalmente seguru liu.

Evita kaer osan barak. Bainhira uza ATM, asegura katak laiha ema ida maka haree imi nia PIN. Karik imi sente ema tuir imi ka iha perigu laran, bá fatin públiku ne'ebé besik liu no kontaktu autoridade sira.

Iha kazu naok nian, keta reziste se ida-ne'e tau imi nia seguransa fíziku iha risku. Imi nia seguransa sempre iha valór liu duké pose materiál ruma. Koopera ho autoridade sira, prezerva fatin krime ho posivel, no relata insidente ne'e ba PSIK ka PNTL lalais liu.

Ba komersiante sira

Estabelesimentu komersiál sira sai alvu beibeik ba na'ok, asaltu, no fraude. Medida prevensaun simples sira hamenus risku ho signifikativu. Instala sistema vijilánsia vídeo vizivel ida - prezensa de'it hosi kámara sira maka disuasaun maka'as ida. Tau osan mínimu iha kaixa no halo depózitu beibeik. Asegura iluminasaun adekuadu iha área asesu ba estabelesimentu, inklui parte liur.

Treina imi nia funsionáriu sira atu rekoñese hahalok ne'ebé suspeitu no atu atua ho kalma iha situasaun na'ok nian. Estabelese prosedimentu klaru kona-ba loke no taka estabelesimentu. Mantein informasaun kontaktu emerjénsia atualizadu no asegura katak ekipa tomak hatene kona-ba ida-ne'e.

Iha kazu fraude ka bosok, dokumenta faktu hotu-hotu ho detalle barak liután - data, deskrisaun suspeitu nian, modus operandi - no hato'o ba PSIK. Fahe informasaun entre komersiante sira no ho autoridade sira esensiál atu identifika padraun no prevene krime foun.

Ba instituisaun sira

Instituisaun públiku no privadu hasoru risku espesífiku ne'ebé presiza aprosimasaun estruturadu ba seguransa. PSIK rekomenda atu dezenvolve Planu Prevensaun Risku ida ne'ebé identifika organizasaun nia vulnerabilidade, define medida preventiva, no estabelese prosedimentu resposta ba insidente sira.

Kontrola asesu ba fasilidade no implementa polítika sira ne'ebé klaru ba jestaun xave, kartaun asesu, no kredensial komputadór nian. Promove formasaun regulár ba funsionáriu sira kona-ba asuntu seguransa nian - inklui seguransa dijitál, avaliasaun risku, no prosedimentu emerjénsia sira. Estabelese protokolu komunikasaun ho autoridade sira no atualiza nafatin kontaktu emerjénsia sira.

PSIK disponivel atu kolabora ho instituisaun sira iha avaliasaun risku no iha sensibilizasaun entre sira nia funsionáriu sira, iha ámbitu sira nia asaun prevensaun krime nian.