FAQ
Resposta ba pergunta sira ne'ebé ema husu beibeik kona-ba PSIK no nia servisu, organiza tuir tema.
Kona-ba PSIK
- Saida maka PSIK no saida maka nia misaun?
Polísia Sientífika ba Investigasaun Kriminál (PSIK) mak órgaun superiór polísia kriminál Timor-Leste nian, ne'ebé tau matan hosi Ministériu Justisa, ho autonomia administrativa, finanseira no patrimoniál. Ninia misaun maka atu tulun autoridade judisiál sira iha prevensaun, deteksaun, no investigasaun ba krime sira ne'ebé grave, kompleksu, no organizadu, enkuantu simultaneamente asegura sentralizasaun nasionál ba informasaun kriminál no kooperasaun polísia internasionál. PSIK atua eskluzivamente iha defeza sosiedade nian, iha kumprimentu tomak ba legalidade demokrátika no iha respeitu ba sidadaun sira-nia direitu.
- Saida mak diferensa entre PSIK no PNTL?
Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) nu'udar forsa seguransa públika ne'ebé responsavel ba mantein orden, halo patrullamentu, no asegura sidadaun sira-nia seguransa jerál - forsa polísia ho natureza administrativa no orden públika. PSIK nu'udar forsa polísia judisiál espesializada ida, ne'ebé dedika eskluzivamente ba investigasaun kriminál ba krime grave no kompleksu sira, ne'ebé atua iha prosesu penál tuir diresaun Ministériu Públiku nian. Distinsaun ida-ne'e fundamentál: PNTL hatán ba insidente sira no mantein orden; PSIK investiga krime sira no halibur evidénsia sira hodi lori autór sira ba justisa. Instituisaun rua ne'e iha abilidade komplementár no serbisu iha kolaborasaun konstante, maibé ho identidade profisionál, background, no estrutura organizasionál ne'ebé distintu. PNTL rasik rekoñese distinsaun ida-ne'e hodi kria internamente Servisu Investigasaun Kriminál (PNSIC), haketak funsionalmente tarefa investigativa sira hosi tarefa seguransa públika nian - ne'ebé reflete loloos lójika ne'ebé orienta kriasaun PSIK nu'udar instituisaun autónoma ida.
- Tamba sa mak Polisia Investigasaun Kriminal (PSIK) depende ba Ministeriu Justisa la'ós ba Ministeriu Interior?
Hili polítiku ida-ne'e reflete natureza esensialmente judisiál hosi PSIK nia funsaun sira. Forsa polísia ida ne'ebé maka hala'o liuliu aktu prosesuál kriminál sira - halibur evidénsia, detein suspeitu sira, ezekuta mandadu sira - iha buat barak liu atu halo ho administrasaun justisa nian duké ho seguransa públika ka orden administrativu. Dependénsia orgánika hosi Ministériu Justisa reforsa independénsia hosi investigasaun kriminál hosi presaun polítika no fa'an influénsia: forsa polísia investigasaun kriminál ida ne'ebé restritu liu, sentralizadu liu no koezivu liu, nia ajente sira ladún permeável ba interferénsia esterna. Iha ámbitu inkéritu ida nian, investigadór kriminál hatán ba autoridade judisiál sira, la'ós ba podér polítiku.
- Polísia nia modelu iha Timor-Leste oinsa?
Timor-Leste adota ona modelu polísia pluralista, ne'ebé rekoñese koezisténsia forsa no servisu oioin ho misaun espesializada no komplementár. Bazikamente iha modelu tolu ne'ebé posivel: modelu integral, ho forsa polísia ida de'it ne'ebé konsentra funsaun hotu-hotu; modelu duplu, ho forsa polísia militár no sivíl; no modelu plurál, ho forsa polísia espesializada oioin ne'ebé atua ho maneira koordenada tuir regra sira ne'ebé presiza kona-ba kooperasaun entre instituisaun sira. Iha kazu timoroan, entidade prinsipál ho funsaun polísia kriminál maka PSIK, PNTL, Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK) no Servisu Migrasaun (SM). Ida-idak iha kompeténsia espesífiku ne'ebé define tuir lei, no sira-nia koordenasaun regula hosi Lei Seguransa Interna, Hosi Lei Organizasaun Investigasaun Kriminál no Kódigu Prosesu Penál. PSIK no PNTL hanesan órgaun ho kompeténsia jerál; KAK no SM iha kompetensia espesializada iha sira nia area rasik.
- PSIK lokaliza iha ne'ebé no nia área operasaun maka saida?
PSIK nia sede lokaliza iha Dili, iha ne'ebé nia unidade organizasaun hotu-hotu bazeia ba. Kompeténsia PSIK nian habelar ba territóriu nasionál tomak, inklui Rejiaun Administrativa Espesiál Oécussi Ambeno (RAEOA), illa Ataúro no illa Jaco. Planu Estratéjiku 2020-2030 prevee abertura hosi delegasaun distritál sira iha Baucau, Suai no Oécussi, ho objetivu atu garante katak viajen ba fatin krime nian iha ne'ebé de'it iha teritóriu nasionál akontese iha prazu másimu oras rua nia laran.
- Bainhira maka PSIK kria no oinsá ida-ne'e mosu?
PSIK formalmente kria hosi Dekretu-Lei No. 15/2014, loron 14 fulan Maiu. Maibé, ninia orijen hahú kedas iha tinan 2009, bainhira misaun téknika internasionál ida konklui katak investigasaun kriminál iha Timor-Leste "pratikamente la eziste" - PNTL, maski iha unidade investigasaun ida, estruturadu tuir lójika orden públika ida, no ninia investigadór sira laiha koñesimentu no abilidade nesesáriu atu hala'o investigasaun sira ne'ebé efetivu. Relatóriu misaun nian rekomenda kriasaun, hosi baze, hosi forsa polísia investigasaun kriminál ida ne'ebé bele halibur, prezerva, analiza no halo korelasaun ba evidénsia sira. Iha tinan 2011, rekruta investigadór dahuluk sira, no iha tinan 2012 sira kompleta sira-nia formasaun iha Eskola Polísia Judisiária nian iha Portugál, ho oras 850 instrusaun teórika no prátika nian.
Modelu investigasaun kriminál
- Oinsá investigasaun kriminál la'o iha Timor-Leste?
Investigasaun kriminál iha Timor-Leste organiza hale'u misaun polísia prinsipál tolu: investigasaun kriminál rasik, ne'ebé hala'o liuhosi inkéritu no prosesu kriminál; manutensaun ba orden públika, liuhosi vijilánsia no patrullamentu; no orden administrativu, liuhosi fiskalizasaun ba asuntu sira ne'ebé reguladu. PSIK maka responsavel úniku ba misaun sira-ne'e dahuluk. Prosesu kriminál maka kampu asaun primáriu ba PSIK: buat hotu ne'ebé nia halo - halibur evidénsia, interoga suspeitu sira, hala'o peskiza, analiza prova - maka aktu prosesuál kriminál sira ne'ebé ho objetivu atu estabelese ezisténsia krime ida nian, halibur evidénsia, no deskobre ninia autór sira, atu nune'e bele kontinua ba faze julgamentu nian.
- Sé maka lidera investigasaun kriminál - Polísia Investigasaun Kriminál (PSIK) ka Ministériu Públiku?
Diresaun ba investigasaun sempre iha responsabilidade majistradu ida husi Ministériu Públiku. PSIK atua hanesan órgaun auxiliar ida ba administrasaun justisa nian, iha diresaun funsionál hosi Ministériu Públiku ka juis iha kazu nee. Relasaun ne'e iha dimensaun rua: subordinasaun, tanba PSIK ezekuta majistradu nia despaxu; no komplementariedade, tanba majistradu depende ba PSIK ba ezekusaun prátika aktu investigativu sira. PSIK mantein autonomia téknika - hodi hili métodu no koñesimentu ne'ebé apropriadu - no autonomia tátika - hodi deside kona-ba tempu, fatin, no maneira ezekusaun ba aktu investigativu ida-idak. Laiha buat ida hanesan investigasaun polísia nian iha liur prosesu kriminál nian: investigasaun hotu-hotu hosi PSIK enkuadra iha Kódigu Prosesu Penál nia laran no sujeita ba fiskalizasaun judisiál.
- Saida maka autonomia téknika no tátika PSIK nian?
Maski PSIK funsiona tuir diresaun funsionál Ministériu Públiku nian, maibé lei rekoñese tipu autonomia rua iha ezersísiu hosi ninia funsaun sira. Autonomia téknika konsiste iha utilizasaun hosi koñesimentu no métodu asaun ne'ebé apropriadu ba investigasaun - PSIK hatene oinsá atu halibur impresaun dijitál, oinsá atu analiza substánsia ida iha laboratóriu, ka oinsá atu hala'o vijilánsia. Autonomia tátika konsiste iha hili tempu, fatin, no métodu apropriadu atu hala'o aktu investigativu sira - PSIK deside bainhira no oinsá atu ezekuta operasaun espesífiku ida, iha limite sira ne'ebé estabelese hosi autoridade judisiál. Autonomia ne'e la'ós diskrisaun: PSIK hatán ba majistradu sira kona-ba asaun sira ne'ebé nia halo.
- Tanba saida maka importante ba PSIK atu sai instituisaun ida ne'ebé autónomu no espesializadu?
Investigasaun kriminál ne'ebé efetivu presiza koñesimentu no abilidade espesífiku tebes - lei penál no prosesuál, téknika halibur evidénsia, siénsia forense, jestaun investigasaun, étika profisionál - ne'ebé labele hetan iha kontestu polísia jerál. Bainhira investigasaun kriminál integra iha forsa polísia seguransa públika ida, ida-ne'e iha tendénsia atu tau iha sorin hodi favorese misaun sira orden públika nian, ne'ebé maka vizivel liu no imediatu. Instituisaun autónomu ida, ho nia rekrutamentu rasik, formasaun, dalan kareira, no estrutura organizasionál, garante katak investigasaun kriminál hetan atensaun, rekursu, no espesializasaun ne'ebé nia merese. Iha parte seluk, independénsia investigasaun nian - ne'ebé efetivu liután bainhira ligasaun entre investigadór no majistradu sira besik liután - hetan reforsa hosi ninia separasaun orgánika hosi estrutura seguransa públika no ninia integrasaun iha Ministériu Justisa. Prezensa majistradu nu'udar Diretór Nasionál PSIK nian reprezenta garantia adisionál ba independénsia no kolaborasaun efetiva ho autoridade judisiál sira.
- Oinsá PSIK halo interasaun ho ajénsia polísia kriminál sira seluk?
Bainhira PSIK inisia ka kaer investigasaun ida, órgaun polísia kriminál sira seluk - PNTL, KAK no Servisu Imigrasaun - iha obrigasaun legál atu hato'o kedas ba PSIK faktu hotu-hotu ne'ebé sira hatene kona-ba preparasaun no ezekusaun krime sira iha sira-nia kompeténsia, to'o sai hosi jurisdisaun, no sai intervensaun husi PSIK, medida prekausaun hotu-hotu ne'ebé nesesáriu no urjente atu asegura evidénsia. Regra ida-ne'e garante katak evidénsia la lakon bainhira PSIK hala'o hela viajen ba fatin akontesimentu no evita konflitu jurisdisaun ne'ebé bele kompromete investigasaun.
Krime no Kompeténsia
- Tipu krime saida maka PSIK investiga?
PSIK iha kompeténsia eskluzivu atu investiga krime sira ne'ebé grave, kompleksu, no organizadu, hanesan define espresa iha ninia Lei Orgánika. Hirak-ne'e inklui krime hasoru vida ne'ebé rezulta ema ida mate, sekuestru no na'ok, tráfiku ema no órgaun umanu sira, tortura no tratamentu kruél ka degradante, krime seksuál grave, asosiasaun kriminoza, krime sira hasoru seguransa estadu nian, krime sira hasoru ambiente, na'ok no inséndiu, fraude agravadu no fraude informátika, subornu no korupsaun, prevarikasaun hosi majistradu, falsifikasaun ba dokumentu no moeda sira, brankeamentu kapitál no fraude fiskál, jogu ilegál no tráfiku droga. Prokuradór-Jerál mós bele delega ba PSIK investigasaun ba kualkér krime seluk ne'ebé, tanba ninia kompleksidade, valór, ka alarme públiku, justifika ida-ne'e.
- Karik ha'u sai vítima ba krime ruma, ha'u tenke ba PSIK ka PNTL?
Ba maioria insidente sira - na'ok, asaltu, asidente, dezorden públiku - tenke kontaktu PNTL. PSIK investiga krime grave no kompleksu sira, no dalabarak Ministériu Públiku ka PNTL bolu durante investigasaun sira. Karik iha pergunta ruma kona-ba autoridade kompetente, bele kontaktu PSIK liuhosi kanál sira ne'ebé disponivel iha website ida-ne'e no sei hetan orientasaun. Iha situasaun emerjénsia sempre kontaktu PNTL (Polísia Nasionál Timor-Leste) ka númeru emerjénsia nasionál.
- Saida maka ha'u tenke halo bainhira ha'u deskonfia krime korrupsaun?
Bele hato'o keixa diretamente ba PSIK ka Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK). Keixa sira bele halo pesoalmente iha instalasaun PSIK nian iha Dili, ho eskrita, ka liuhosi kanál eletróniku sira ne'ebé disponivel iha website ida-ne'e. Keixa sira trata ho konfidensialidade. La presiza iha prova konkreta - sufisiente atu iha koñesimentu ka suspeisaun razoavel ba faktu sira ne'ebé bele konstitui krime. Relatóriu anónimu mós posivel, maski relatóriu sira ne'ebé identifika ona permite PSIK atu hetan informasaun adisionál ne'ebé fundamentál ba investigasaun.
- PSIK bele investiga krime sira ne'ebé komete hosi ofisiál públiku ka majistradu sira?
Sin. Lei Orgánika PSIK nian fó ba nia autoridade atu investiga krime prevarikasaun hosi majistradu ka ofisiál, prevarikasaun hosi advogadu ka defensór públiku, subornu, negasaun ba justisa, koersaun hosi majistradu, no obstrusaun ba atividade judisiál, no mós uzu abuzivu hosi forsa públika. Iha kazu sira-ne'e, PSIK atua ho autonomia téknika no tátika hanesan iha investigasaun sira seluk, hodi hatán ba autoridade judisiál sira ne'ebé kompetente, no la'ós ba podér polítiku ka ierárkiku sira ne'ebé envolve.
Segredu Justisa
- Saida maka segredu justisa?
Segredu justisa mak rejime jurídiku ne'ebé proteje aktu no elementu sira prosesu penál nian bainhira investigasaun la'o hela, hodi prevene sira-nia koñesimentu públiku ka divulgasaun ne'ebé la autorizadu. Hakarak atu proteje interese simultáneu oioin: efikásia investigasaun nian - atu nune'e suspeitu sira labele estraga evidénsia ka halo kúmplise sira lakon -, direitu sira arguidu nian - proteje sira hosi julgamentu públiku prematuru sira molok kondenasaun ruma -, no direitu sira hosi vítima no sasin sira - proteje sira hosi reprezália ka presaun sira. Konfidensialidade ba prosesu legál konsagra ona iha Kódigu Prosesu Penál Timor-Leste nian, no nia violasaun konstitui krime ida.
- Sé maka iha obrigasaun ba segredu justisa?
Kualkér ema ne'ebé, tanba razaun ruma, tama iha kontaktu ho kazu kriminál ida durante faze investigasaun nian iha obrigasaun ba konfidensialidade: investigadór sira hosi PSIK, ministériu públiku, juis, advogadu, peritu forense, pesoál administrativu, no ema seluk ne'ebé iha asesu ba elementu sira hosi prosesu. Obrigasaun mantein maski konklui investigasaun, exetu kuandu elementu relevante sira sai públiku tanba julgamentu ka levantamentu segredu ne'ebé autoridade judisiária haruka.
- Ha'u bele buka hatene investigasaun ba ha'u nia kazu iha faze saida?
Enkuantu kazu ida taka hela, asesu ba informasaun kona-ba ninia konteúdu no estatutu hetan restrisaun. Arguidu ho nia advogadu iha direitu atu hetan asesu ba prosesu prosesu tuir termu sira ne'ebé define ona iha Kódigu Prosesu Penál, no bele konsulta elementu sira ne'ebé nesesáriu ba preparasaun defeza nian. Vítima, nomeadu nu'udar asistente, iha mós direitu asesu ne'e lei define. Pedidu jerál ba informasaun kona-ba kazu sira-nia lalaok tenke dirije ba Ministériu Públiku, nu'udar autoridade responsavel ba investigasaun.
- PSIK bele fó sai informasaun kona-ba investigasaun sira ne'ebé la'o daudaun?
Lae, exetu iha kazu esepsionál sira no ho autorizasaun hosi autoridade judisiál kompetente. PSIK iha obrigasaun ba segredu justisa no labele fó sai informasaun ba públiku kona-ba investigasaun, suspeitu, evidénsia ne'ebé halibur ona, ka inkéritu sira ne'ebé la'o hela. Regra ida-ne'e aplika mós ba komunikasaun ho imprensa: PSIK la konfirma no la nega investigasaun enkuantu prosesu sira iha segredu justisa nia okos. Komunikasaun públika ne'ebé permite maka sira ne'ebé nesesáriu atu proteje komunidade ka atu hetan kooperasaun públika - porezemplu, divulgasaun ba fotografia hosi fujitivu - no autoriza hosi majistradu ne'ebé maka responsavel ba kazu ne'e.
- Se ha'u hetan akuzasaun formál, ha'u iha asesu ba prosesu?
Sim, tuir termu sira ne'ebé define iha Kódigu Prosesu Penál. Arguidu no sira nia advogadu iha direitu atu konsulta elementu sira hosi kazu ne'ebé nesesáriu ba preparasaun defeza nian, maski kazu ne'e iha segredu justisa nia okos - majistradu bele, maski nune'e, restrinje asesu ne'e iha momentu espesífiku sira investigasaun nian karik ida-ne'e nesesáriu atu garante efikásia inkéritu nian. Ekilíbriu ida-ne'e entre direitu ba defeza no efikásia investigasaun nian maka garantia fundamentál ida hosi estadu direitu demokrátiku ida.
- Saida maka akontese ba konfidensialidade hosi prosesu legál ida bainhira kazu ne'e ba julgamentu?
Hanesan regra, julgamentu ne'e públiku: ema hotu bele tuir audiénsia sira, exetu tribunál hasai desizaun ne'ebé iha razaun ba kontráriu. Ho abertura faze julgamentu nian, elementu sira hosi kazu ne'ebé aprezenta iha audiénsia sai públiku. Prosesu nia konfidensialidade aplika de'it ba elementu sira kazu nian ne'ebé la sai nu'udar asuntu ba diskusaun públika iha tribunál. Julgamentu sira nia natureza públiku hanesan garantia fundamentál ba direitu sidadaun sira nian no kontrolu demokrátiku ba administrasaun justisa nian.
- Komunikasaun ho ha'u nia advogadu hetan protesaun hosi segredu justisa?
Sin. Komunikasaun entre arguidu ho nia advogadu hetan protesaun hosi priviléjiu advogadu-kliente, ne'ebé absolutu: PSIK no mós Ministériu Públiku labele asesu ba konteúdu hosi komunikasaun sira-ne'e, maski hetan durante buska ka eskuta ruma. Protesaun ida-ne'e nu'udar garantia fundamentál ida ba direitu ba defeza no ba prosesu kriminál ne'ebé demokrátiku.
Denúnsia no kontaktu PSIK
- Oinsá maka ha'u bele hato'o krime ida ba PSIK?
Bele hato'o keixa pesoalmente iha PSIK nia eskritóriu sira iha Dili durante oras serbisu nian. PSIK iha servisu on-call ba situasaun urjente sira fora hosi oras serbisu normál. Bele kontaktu PSIK liuhosi hakerek ka liuhosi kontaktu email sira ne'ebé disponivel iha website ida-ne'e. Iha kazu krime flagrante ka situasaun emerjénsia, kontaktu kedas PNTL (Polísia Nasionál Timor-Leste) ka númeru emerjénsia nasionál.
- Ha'u nia denúnsia sei sai konfidensial?
Sin. PSIK trata keixa hotu-hotu ho konfidensialidade devida, tuir regra segredu justisa ne'ebé estipula iha Kódigu Prosesu Penál. Denunsiante nia identidade hetan protesaun no dadus ne'ebé halibur uza eskluzivamente ba objetivu investigasaun kriminál. Violasaun ba konfidensialidade husi funsionáriu PSIK ruma konstitui krime no ofensa dixiplinár grave.
- Saida maka akontese hafoin hato'o keixa?
Hafoin simu keixa, PSIK kontinua ho nia análize. Karik iha evidénsia sufisiente kona-ba krime ruma iha nia jurisdisaun nia laran, PSIK inisia inkéritu ida no hatoo faktu nee ba Ministriu Públiku, ne'ebé tuirmai simu diresaun investigasaun nian. Karik krime ne'ebé hato'o monu iha ajénsia polísia kriminál seluk nia jurisdisaun - hanesan PNTL ka KAK - keixa ne'e haruka ba entidade ne'ebé apropriadu. Denunsiante bele hetan kontaktu atu fornese depoimentu hanesan sasin durante investigasaun.
Evidénsia no siénsia forense
- Saida maka kadeia kustódia nian no tanbasá ida-ne'e importante?
Kadeia kustódia nian maka rejistu dokumentadu no la interompe hosi momentu hotu-hotu iha ne'ebé maka halibur, maneja, transfere ka analiza evidénsia, hodi identifika nafatin sé maka halo ida-ne'e, bainhira, no iha kondisaun saida. Ida-ne'e maka ezijénsia fundamentál ida ba prova sira atu bele hetan admisaun iha tribunál - prova sira ne'ebé laiha kadeia kustodia nian ne'ebé loos bele hetan dezafiu hosi defeza no sai inútil ba akuzasaun. PSIK asegura kadeia kustódia nian ba evidénsia hotu-hotu ne'ebé nia halibur, hosi fatin krime nian to'o julgamentu, no nia peritu sira hosi Laboratóriu Polísia Sientífika nian bele bolu atu fó sasin iha tribunál hodi esplika prosedimentu sira ne'ebé tuir.
- Laboratóriu Polísia Sientífika PSIK nian halo saida?
Laboratóriu Polísia Sientífika (LPS) maka unidade tékniku-sientífiku hosi PSIK ne'ebé responsavel ba análize forense hosi evidénsia materiál sira. Laboratóriu oferese perísia iha área sira balístika nian - análize ba arma, kilat-musan no projétil sira -, ezame dokumentál - ezame ba dokumentu sira ne'ebé deskonfia falsifikasaun -, toksikolojia - análize ba substánsia sira iha kazu tráfiku droga nian ka envenenamentu - no análize ba vestíjiu biolójiku no vestíjiu fíziku sira seluk ne'ebé halibur iha fatin krime nian. Relatóriu peritu sira ne'ebé produz hosi LPS konstitui evidénsia ho validade judisiál tomak.
- Saida maka ha'u tenke halo se ha'u sai vítima ba fraude online ka burla informátika?
Prezerva kedas evidénsia hotu-hotu ne'ebé disponivel: hasai foto hosi konversa, mensajen, email, no tranzasaun ne'ebé deskonfia, no labele hamoos buat ida. Karik transfere ona osan, kontaktu kedas imi nia instituisaun finanseira hodi koko atu trava ka reverte tranzasaun. Tuir mai, hato'o keixa ba PSIK ho evidénsia hotu-hotu ne'ebé disponivel. Denúnsia ne'ebé halo lalais liu, iha posibilidade boot liu atu identifika autór no minimiza estragu sira.
Servisu iha PSIK
- Saida maka rekizitu sira atu aplika ba kareira iha investigasaun kriminál?
Kandidatu sira tenke sidadaun Timoroan, ho idade entre tinan 21 no 30, no iha lisensiatura iha área ida ne'ebé adekuadu - Direitu, Siénsia Forense, Kímika, Biolojia, Siénsia Informátika, ka área sira ne'ebé iha relasaun. Prosesu selesaun ne'e ezijente no inklui teste koñesimentu eskrita, ezame médiku, teste fíziku, teste psikométriku, no entrevista psikolójiku. Aprovasaun susesu ba kursu formasaun no estájiu profisionál fulan 12 hanesan rekizitu ba asesu ba empregu permanente. Estudante sanulu ne'ebé di'ak liu iha kursu ne'e maka hili ba formasaun tuirmai ne'ebé orienta ba funsaun jestaun nian, ne'ebé kobre lideransa, jestaun inkéritu no planeamentu operasionál.
- PSIK rekruta feto ka lae?
Sim, no enkoraja ativamente feto sira atu aplika. Agora daudaun, 27% hosi PSIK nia funsionáriu sira maka feto. Instituisaun rekoñese katak diversidade jéneru hanesan fatór kualidade iha serbisu investigasaun kriminál no iha kompromisu atu promove partisipasaun feto iha kareira hotu-hotu, inklui papél jestaun no lideransa.
- Oinsá maka ha'u hetan notifikasaun kona-ba vaga sira?
Konkursu públiku sira publika iha Jornál Ofisiál no disemina liuhosi kanál komunikasaun ofisiál sira PSIK nian, inklui website ida-ne'e. Ami rekomenda katak imi konsulta beibeik seksaun ida-ne'e no kanál ofisiál sira instituisaun nian.
Koperasaun Internasionál
- PSIK halo kooperasaun ba asuntu polísia nian ho nasaun sira ne'ebé?
PSIK mantein relasaun kooperativa ho omólogu internasionál oioin. Parseria sira ne'ebé besik liu maka ho Polísia Judisiária Portugál nian - parseiru fundadór ida iha kriasaun PSIK nian -, Polísia Federál Austrália nian (AFP), Repúblika Indonézia Kepolisian (POLRI), no forsa polísia sira hosi nasaun membru sira ASEANAPOL nian. Planu Estratéjiku 2020-2030 prevee mós asinatura Memorandu Entendimentu nian ho Polísia Judisiál Cabo Verde nian, SERNIC Mosambike nian no Polísia Judisiáriu Makau nian, hodi hametin lasu sira koperasaun nian iha mundu luzófonu nia laran.
- PSIK hanesan membru INTERPOL nian?
Sin. PSIK hanesan pontu fokál nasionál Timor-Leste nian ba INTERPOL, hodi garante asesu permanente ba kanál kooperasaun polísia internasionál ne'ebé liga forsa polísia nasaun membru 196 nian. Liuhusi kanál ida-ne'e, transmite no simu alerta internasionál, halo transmisaun ba lokalizasaun no kaptura ba fujitivu sira, hasai mandadu kaptura provizóriu ba objetivu estradisaun nian, no fornese informasaun kriminál sira ne'ebé relevante ba investigasaun sira ne'ebé la'o hela.
- PSIK bele investiga krime ho ramifikasaun iha Timor-Leste nia liur?
Sin. Liuhusi Departamentu Kooperasaun Internasionál no kanál sira INTERPOL no ASEANAPOL nian, PSIK bele husu no fornese kooperasaun polísia internasionál ba investigasaun transfronteirisu sira. Ida-ne'e inklui pedidu sira atu lokaliza suspeitu, buka tuir patrimóniu, ezekuta mandadu internasionál, no fahe informasaun kriminál ho omólogu estranjeiru sira. Iha kazu sira ne'ebé envolve asisténsia legál mútua - hanesan hala'o pasu prosesuál iha nasaun seluk ka estradisaun ba suspeitu sira - PSIK koordena ho Ministériu Públiku no Ministériu Justisa, ne'ebé maka entidade kompetente sira hodi prosesa pedidu sira-ne'e liuhosi kanál diplomátiku no judisiál sira ne'ebé apropriadu.
